Paradiis- 5 kuud
Head uut aastat teile kõigile!
Ma tean, et viimasest postitusest on ikka väga palju aega möödas. Tegelikult olen mitu korda alustanud selle postituse kirjutamist, aga lihtsalt pole viitsinud eesti keele grammatika ja lausete peale mõelda. Ja kui aus olla, siis pole mul väga aegagi olnud, kuna minu iga uus päev on siin erinev!
Samuti mainin siinkohal ära, et selle postituse lõpus on kuhjaga pilte, sest kaks kuud on siiski päris pikk aeg. Palju on juhtunud, kindlasti unustan midagi tähtsat ära ka, aga annan endast parima.
Täpselt viis kuud tagasi astusin ma oma kodu uksest välja, et asuda teele suurele seiklusele. Minna õppima aastaks ajaks nii kaugele oma kodust on suur katsumus ja julgus. Sa oled täiesti üksi, kedagi sa ei tunne ja midagi sa ei tea. Ei oska keelt, ei saa milleskist aru ning kõik on uus ja võõras. Kui nüüd täiesti aus olla siis minu esimesed kolm kuud olid päris rasked. Oodatust raskem.. arvasin, et kõik on vahva ja leian endale kohe sõbrad ja kuna elan igapäevaselt hispaania keele sees, et siis ka keel tuleb ruttu. Saan pidutsemas käia ja kaua magada. Tegelikult nii see ei olnud. Oli hetki kus olin täiesti üksi ja ei osanud midagi teha, ei teadnud kuhu minna ja ei olnud kedagi kellega minna. Igatsus kodu, oma pere ja sõprade järele oli väga suur.
Hetkel täna 11 jaanuar, võin täiesti julgelt öelda, et kõik ei ole mul perfektne, et alati saab ka parem olla, aga ma olen kogenud ja õppinud väga palju uut. Ma olen harjunud juba siinse eluga ja ma olen õnnelik selle üle mis mu ümber on mitte selle üle mis mul on. Oma kodumaad ma ikka igatsen aga mitte kuigi palju. Ma olen harjunud elama vendadega, kuna mul on kolm ime kallist venda. Seega tähendab see seda, et saan paremini ka läbi poisgtega kui tüdrukutega. Siin on mul on kaks armast õde, kellega ma olen juba täiesti harjunud, ükskõik kas nad on ülbed vahepeal või siis igapäevaselt. Ma käin nendega erinevatel üritustel, jagame üksteise asju ning erinevaid lugusid. Aga kui aus olla siis vennad on ägedamad ja nendega on lihtsam. Naised jäävad naisteks.
Eesti keel vs. inglise keel vs. hispaania keel
See oleneb sellest, kuidas vaadata. Eks mõtted on ikka rohkem juba hispaania keeles, sest kõik ümber toimub ju selles keeles. Eesti keelt olen ma viie kuu jooksul rääkinud väga vähe! Paljud sõnad ei tule enam meelde. Olen saanud arendada väga ka inglise keelt, kuna kui hispaania keelest ei saa ma mingist sõnast aru siis tõlgin ma selle inglise keelde. Hispaania keel siin Argentiinas ei eksisteeri, arvan et olen seda ka juba maininud aga siin on castellano, mis on hispaania keelest üpriski erinev, kuid samuti sarnaneb hispaania keelele. Saan täiesti ilusti juba keelest aru ja saan ka räägitud aga ilmselgelt mitte täiesti soravalt, selle keele õppimiseks kulub vähemalt 3 pikka aastat. Kõik on läinud palju kergemaks, aga vahepeal siiski jookseb ikka juhe kokku.
Koduigatus
Kõik, kes mind tunnevad, teavad, et ma olen rohkem seltskonna- kui pereinimene. Siis siin on kõik vastupidine. Siin on esimeseks proriteediks perekond. Olen hakanud perekonda väga hindama. Veits nõme on see, et siin pean ma absoluutselt kõike küsima, ma ei ole sellega ju väga harjunud kuna eestis me ei küsi, kas ma võin minna.. Aga siin on see täiesti normaalne, kuna isegi mu hostvend 26-e aastane peab jätkuvalt samuti küsima kõike.
Ema sõna on siin kõige tähtsam, mis tähendab kui ema ei luba siis nii ka jääb. Loomulikult igatsen ma oma kodumaad ja muidugi tahaks koju, näha kõiki sõpru jne, aga ma tean, et sinna ma saan alati tagasi tulla. Seda kogemust siin ei saa ma kunagi tagasi. Sellepärast üritangi lihtsalt kõigest viimast võtta ja täiega nautida. Ja kui aus olla siis siinne elu on hakanud mulle väga meeldima ning võin öelda uhkusega, et argentiina on mu teine kodu!
Ema sõna on siin kõige tähtsam, mis tähendab kui ema ei luba siis nii ka jääb. Loomulikult igatsen ma oma kodumaad ja muidugi tahaks koju, näha kõiki sõpru jne, aga ma tean, et sinna ma saan alati tagasi tulla. Seda kogemust siin ei saa ma kunagi tagasi. Sellepärast üritangi lihtsalt kõigest viimast võtta ja täiega nautida. Ja kui aus olla siis siinne elu on hakanud mulle väga meeldima ning võin öelda uhkusega, et argentiina on mu teine kodu!
Kooli lõpp
Minu suvevaheaeg algas 5dets. Kooli viimased nädalad oli vägagi kerged, paljud tunnid jäid ära kuna oli vastamiste aeg. Kool minu jaoks oli üldse terved neli kuud väga kerged, kuna eksameid mul polnud ja suuri kontroll töösid ei pidanud samuti kaasa tegema. Viimane nädal valmistusime kooli viimaseks päevaks, mis tähendab et iga klass pidi esitama enda poole aasta töösid, kuna see on mehhaanika tehnika kutsekool siis enamus asjad olid valmistatud kooli töökojas. N.ö üritus algas kell 8 õhtul ja esinesid ka õpilased tantsimistega ja kes mängis muusika instrumenti ning kes laulis, tehti kõike. Ka mina esinesin kultuurilise tantsuga,(chacarera), tantsitakse paaris.( kolme päevaga sain selle tanstu selgeks). Vaatajaid oli kokku kogunenud küla pealt üpriski palju. Õhtu lõppes meeleolukalt ja mulle väga meeldis!! :) Kool uuesti algab märtsi alguses.
MALUMA
Jah, ma käisin Maluma kontserdil 4 detsember 2016 aasta ja meil oli vip pilet, seega olime üsna lähedal! Nagu tal kombeks on valida alati ka lavale üks naine rahva seast, siis mina see kahjuks see kord ei olnud. Kuigi lootsin väga! Kes ei tea, kes on Maluma siis ta on Ladina-ameerika üks tuntumaid ja kuulsamaid lauljaid. PS! Ta naeratus on silmipimestav....
Kontsert oli väga väga super! Rahvast oli ka üsna palju. Maluma oli Argentiinas tuure tegemas, ja meie käisime Corrienteses, väga ilus linn! Käisin koos oma hostõdede Sharoni ja Rocioga. Linna me kahjuks ei sattunud aga see pidavat väga ilus koht olema, lisaks rannaliivadele ja klubidele ka kuumad kutid. Nii rääkisid mu hostõed..
Aga jutu kokkuvõtteks võin öelda, et tõepoolest oli kontsert super ja ma nautisin seda väga! Pean ka mainima, et Malumal on väga hell süda, mis tähendab.. Kaks päeva enne kontserdi algust, kukkus alla Columbia jalgpalli meeskonna lennuk, mis tähendas Malumale väga suurt kurbust ja kaotust, kuna ta ise on ju ka pärit Columbiast, seega Maluma oli teinud hukkunutele ka eraldi pühendatud laulu. Kui ta sellest rääkis ja alustas laulmist, siis minu silmad ei näinud muud kui kõikidel vaatajatel tulid pisarad silma, isegi minul, kuna see hetk oli lihtsalt imeline! Peale seda kontsertit olin ma veel õnnelikum kui kunagi varem, sest sel hetkel ma taipasin, et ma käisin Ladina-ameerika ühe kõige populaarsema laulja kontserdil!! Mu emotsioonid on mega laes!
'
Üks ilus üritus juures
Kolmas Detsember oli hostvenna Alexise keskkooli lõpetamine. Siin on kooli lõpetamised peredele ja sugulastele väga tähtsad! Täpselt nagu 15.nes sünnipäev. Meie kooli lõpetamised on Eestis suhteliselt ühesugused, mis tähendab, kas siis minna sugulastega kuskile restorani või siis olla kodus või minna reisile või siis midagi muud teha. Siin on aga teisiti. Olen käinud juba kuskil neljal lõpetamisel. See lõpetamine oli üks ilusamaid. Kuidas siin siis süsteem toimub. Kogutakse siis kokku suurde hoonesse, kus siis kaunistatakse ära seinad ja muud räpased kohad. Sellel lõpetamisel lõpetas kolm klassi, seega oli üpriski palju rahvast, kuna kõikide sugulased ja perekonnad ning sõbrad olid kokku kogunenud.
Üritus algas kell üheksa õhtul ning umbes siis reaalselt algas 9:45, nagu ikka hiljem.. Enne kui sooviti lõpetajatega pilti teha siis oli ka see võimalik, kutsutud oli kokku umbes kolm-neli fotograafi, kes siis filmisid kogu üritust ning pildistasid. Üritus algas õpilaste sisse kutsumisega, ja iga õpilane võis valida endaga kaasa kas pereliikme, sõbra või oma kallima. Õpilased olid valinud ka endale muusika, mille saatel siis sisse kõndida. Uuhh, kahjuks ei saa ma siia videosid panna aga see hetk oli võrratult kaunis ning kirjeldamatu. Kõikidel olid uhked kleidid ning viigipüksid.
Peale seda tantsiti siis paar sammu koos oma lõpetajaga kui muidugi oli soov. Mina tantsisin ka oma vennaga. Peale kõike seda oli kell saamas 11 ning hakati siis sööma. Söögilaua pidid kõik ise kaasa võtma ja joogid samuti. Muidugi sai ka kohapealt osta erinevaid jooke aga parem oli ikka ise kaasa võtta. Kutsutud oli muidugi ka DJ. Peale söömist hakati siis tantsima ja tantsiti kuni hommikuni välja, rohkem siis jäid ikka sinna noored, kuid isegi vanaemad tantsisid nelja viieni hommikuni. Mulle väga meeldis ja ma olin väga üllatunud kui esimesel lõpetamisel käisin sest siinsed üritused erinevad ikka väga eesti omadest. Siin tehakse kõike südamest ning hingega. Lõpetamise kokkuvõtteks tehti igale õpilasele eraldi üks mälupulk, kus olid siis kõik pildid ja kokkuvõttev film.
Kolmas Detsember oli hostvenna Alexise keskkooli lõpetamine. Siin on kooli lõpetamised peredele ja sugulastele väga tähtsad! Täpselt nagu 15.nes sünnipäev. Meie kooli lõpetamised on Eestis suhteliselt ühesugused, mis tähendab, kas siis minna sugulastega kuskile restorani või siis olla kodus või minna reisile või siis midagi muud teha. Siin on aga teisiti. Olen käinud juba kuskil neljal lõpetamisel. See lõpetamine oli üks ilusamaid. Kuidas siin siis süsteem toimub. Kogutakse siis kokku suurde hoonesse, kus siis kaunistatakse ära seinad ja muud räpased kohad. Sellel lõpetamisel lõpetas kolm klassi, seega oli üpriski palju rahvast, kuna kõikide sugulased ja perekonnad ning sõbrad olid kokku kogunenud.
Üritus algas kell üheksa õhtul ning umbes siis reaalselt algas 9:45, nagu ikka hiljem.. Enne kui sooviti lõpetajatega pilti teha siis oli ka see võimalik, kutsutud oli kokku umbes kolm-neli fotograafi, kes siis filmisid kogu üritust ning pildistasid. Üritus algas õpilaste sisse kutsumisega, ja iga õpilane võis valida endaga kaasa kas pereliikme, sõbra või oma kallima. Õpilased olid valinud ka endale muusika, mille saatel siis sisse kõndida. Uuhh, kahjuks ei saa ma siia videosid panna aga see hetk oli võrratult kaunis ning kirjeldamatu. Kõikidel olid uhked kleidid ning viigipüksid.
Peale seda tantsiti siis paar sammu koos oma lõpetajaga kui muidugi oli soov. Mina tantsisin ka oma vennaga. Peale kõike seda oli kell saamas 11 ning hakati siis sööma. Söögilaua pidid kõik ise kaasa võtma ja joogid samuti. Muidugi sai ka kohapealt osta erinevaid jooke aga parem oli ikka ise kaasa võtta. Kutsutud oli muidugi ka DJ. Peale söömist hakati siis tantsima ja tantsiti kuni hommikuni välja, rohkem siis jäid ikka sinna noored, kuid isegi vanaemad tantsisid nelja viieni hommikuni. Mulle väga meeldis ja ma olin väga üllatunud kui esimesel lõpetamisel käisin sest siinsed üritused erinevad ikka väga eesti omadest. Siin tehakse kõike südamest ning hingega. Lõpetamise kokkuvõtteks tehti igale õpilasele eraldi üks mälupulk, kus olid siis kõik pildid ja kokkuvõttev film.
Buenos Aires & Rosario 07-12.2016
Minu ilus tripp algas siis kaheksa tunnilise bussisõiduga, guadalupest- Rosariosse. Buss pidi saabuma siis kell 10:20 hommikul aga saabus siis hoopis 40minutit hiljem. Bussi sõit oli üpriski igav, muusikat kuulates ning magades. Tegelikult kui aus olla siis magada ma väga ei saanud kuna maanteed on siin väga auklikud ning peaaegu nagu üks kruusatee. Rosariosse saabusin umbes kell pool 8 õhtul. Bussi terminali tuli mulle vastu Lynn v.õ.p Belgiast. Tegime üksteisega tutvust ja liikusime siis edasi tema poole. See tähendas, et pidime uuesti sõitma bussiga ja kuskil 40minutit. Aah, mõtlesin et suren ära. Tegelikult selle aja jooksul saime veel rohkem üksteisega lähedamaks ning rääkisime muid jutte ja muljetasime siis elust ja olust. Tema juurde jõudsime umbes kell pool 10 õhtul. Tema ema on yfu Rosario delegaat, ning tema siis korraldaski reisi Buenos Airesesse. Lynn tegi meid siis perega oma vahel tuttavaks, ning panin oma kotid ära ja siis asusime sööma, kuna kõht oli kõigil tühi. Istusime ja rääkisime ning panime paika reisi plaanid..Magama saime alles kell kolm öösel kuna rääkida oli päris palju.
Hommikul kell viis oli siis äratus ning kell kuus istusime pisikesse mikrobussi ning asusime teele. Seega saime magada ainult kuskil kaks tundi. Sõidu teekonna pikkuseks oli kuskil neli tundi. Meiega koos reisisid siis Lynn ja tema ema ning isa, mina, kaks v.õ.p-i saksamaalt ning ühe õpilase õde ning ema, lisaks veel Lynn-i tugiisik ning tema sõbranna. Kokku oli meid kuskil 10. Üheksa naist ning üks isa. Alustasime sõitu ning bussisõidu ajal peaaegu kõik magasime. Kohale jõudsime siis kuskil kell 10 hommikul. Esimene peatus oli tankla, kus saime juua kohvi ning midagi kerget süüa. Peale seda läksime kuskile suurde imeilusasse parki, kus jalutasime ja saime teha fotosid. Peale seda avastasime ja uudistasime uusi kohti. Kuskil kella viie paiku jõudsime siis hotelli. Meie hotell asus täpselt viie minuti kaugusel kesklinnast, mis oli suurepärane, kuna kõik oli mega lähedal. Registreerisime siis end sisse ning käisime pesus ja puhkasime siis natuke. Tubasid oli kaks, ehk siis seitse inimest ühes toas ning kolm inimest teises toas. Uuhh, meil oli õnneks tuba aknavaatega linna poole. Hotell oli iseenesest väga antiikne ja ilus.
Umbes kella seitsme paiku läksime siis uuesti linna peale ja autoga sõitsime umbes 20minutit. Öeldi, et läheme väga ilusasse kohta, aga ma ei osanud ette ka kujutada mis tähendab buenos aireses ilus koht.. Puerto De Madero- Jõudsime siis kohapeale ja mu silmad särasid sel hetkel rohkem kui 10 000 jõulutulukest kokku. Ma pole kunagi nii ilusat vaatepilti näinud ja minu jaoks oli see meeletult ilus. Jalutasime siis seal umbes kaks tundi ning tegime pilte ja rääkisime siis juttu. Peale seda läksime sööma kuna kõik olime suhteliselt näljased. Kuskile restorani me ilmselgeslt ei läinud kuna seal oli kõik vägagi kallis. Seega iganurga peal oli Mac või Burger King ning läksime siis sinna ja sõime oma kõhud täis. Kuskil kell 11 jõudsime hotelli ja kõik olime mega väsinud ning läksime magama.
Teise päeva hommikuks olime siis kõik välja maganud ning kohvi oli joodud ja kõht oli täis. Asusime siis uuele teekonnale. Teine päev oli suhteliselt lebo. Käisime n.ö siis peatänaval kus oli mega palju poode ning üks osake sellest oli isegi hiinalinn, kus kõik kaup oli siis hiinast või jaapanist. Pool päeva shoppasime ning jalutasime ringi. Peale shoppamist käisime läbi hotellist, et jällegi puhata natuke kuna päikene tegi juba oma töö 40-ne kraadiga. Umbes kella viie kuue paiku läksime siis uuesti terve grupiga välja ning sõitsime oma armsa mikrobussiga ringi ning külastasime erinevaid monumente. Pidime ka minema ühele karnevalile aga kui kohale jõudsime siis see just oli läbi saamas...
Buenos Airese kesklinna lähedal on siis üks linna osa kus elavad siis n.ö vaesed ja see linna osa on siis üks ohtlikumaid. Majad mis on täiesti ära lagunenud ning kõik on üksteise otsa ehitatud. Mis tähendab vaesed? mis tähendab ohtlik? Sealsed inimesed ei maksa riigile sentigi. Ei maksa üüri, ei maksa elektrit, vett ega muud. Kindlasti on üksikuid peresid kes maksavad aga mitte kuigi palju. Inimesed ei tööta ega hooli oma lastest ja perekonnast. Vanemad saadavad oma lapsed hommikul linna peale raha kerjama ja kui rahaga tagasi koju ei tulda siis pekstakse läbi. Ja nii käib seal elu igapäevaselt. Lastakse maha igapäevaselt vähemalt kolm inimest, pussitatakse ning pekstakse. Varastatakse kõike mida varastada annab. Sealt piirkonnast isegi autoga on üpriski ohtlik läbi sõita. Meie sõitsime sealt päris lähedalt mööda.
Õhtu poolik möödus rahulikult, lebotasime hotellis ning kes siis midagi tegi. Sel päeva õhtul mõtlesime, et ei lähe kuskile välja sööma vaid teeme siis ise süüa. Nagu ikka koguaeg on põhisöök burgerid ja pizzad siis ka sel õhtul tegime hot doge. Kõik olime kõhud täis söönud ja mina pakkusin siis välja, et läheksime veel natuke linna peale jalutama kes muidugi soovivad. Läksime siis viiekesi veel linna peale jalutama ning külastasime erinevaid poode, jalutasime ringi, tegime pilte ning sõime jäätist.Tagasi hotelli jõudsime umbes kell pool kaks öösel.
Sel hetkel kui ma jalutasin seal ringi siis ma mõtlesin, et mul on oma eluga ikka nii vedanud, mul on kõige hoolivam isa maailmas, kes mulle kõike seda võimaldanud on ja ma olen talle väga tänulik selle üle. Minu tänulikus on talle suurem kui mu õnn kokku. Ilmselgelt ei saa ma mainimata jätta oma kallist ema kes muretseb väga ja ilmselt igatseb mind kõige rohkem kui keegi teine. Ning lisaks mu kallid vennad keda ma meeletult igatsen ja olen väga tänulik ka neile, et nad mind igal hetkel on toetanud või aidanud. Lisaks mu imekallid sõbrad!!! Ma olen kõigile mega tänulik, kes mu ümber on ja kes on mu elu muutnud just selliseks nagu see on, võrratuks! Siin olles ma olen avastanud ennast ja elu igast küljest ning palun kallid kaasmaalased hoidke kõik üksteist ja aidake alati kui vaja. Meil kõigil on ainult üks elu ja me kõik väärime seda.
Kolmanda päeva hommikul ärkasime üless ning sõime hommikusöögi ja kell 10 oli meil välja registreerimine. Pakkisime oma kohvrid ning tegime veel viimased käigud. Külastamata oli meil veel üks koht, keegi midagi osata ei arvanud, kuhu me läheme ja mida me seal teeme. See oli siis n.ö üllatus.. Sõitsime sinna umbes 40min.
La boca-Kõik majad olid värvitud ning graffitiga joonistatud. Ka see koht oli mega ilus. Turiste oli päris palju igalt poolt maailmast. Seal samas oli veel palju poode, mõeldud siis muidugi turistidele. Käisime ja shoppasime siis veel viimased rahad. KÜlastasime ka muuseumit Ning n-ö siis selle inimese kodu, kes oli siis värvinud kõik need majad umbes 50-100 aastat tagasi. Seal oli veel aastast 1956 laevarakkude erinevad esiotsad ning muud laeva osad. See oli päris huvitav kuna kõik oli väga antiikne. Jalutasime veel ringi ning umbes kella nelja paiku hakkasime siis tagasi Rosariosse sõitma. Sõit oli juturohke kuna kõik muljetasime mis meeldis ja kas reis oli ikka hästi organiseeritud.
Jah, meie seltskond oli suurepärane ning siin olles ma ei ole veel end nii õnnelikumalt tundnud kui seal olles. Rosariosse jõudsime umbes kell 9 õhtul ja meil Lynn-iga olid juba plaanid tehtud. Käisime siis ühes klubis. Klubi mis on vabas õhus, mitu erinevat lava ning erinev muusika. Esinema pidi siis Ozuna. Aga kahjuks ei ilmmunud ta kohale. Polnud hullu sest meie saime tantsitud ja nauditud.
Pühapäeva hommikul ärkasime kerge peavaluga üless aga see läks suht kähku üless kuna läksime kohe basseini ujuma ning valmimas oli assado-grill liha. Uuhh, mis saaks veel parem olla. Minu suurim soov oli sel hetkel jääda sinna veel mitmeks päevaks aga pidin jõudma esmaspäevaks koju kuna Sharonil oli Katoliikliku kooli lõpetamine ning see sündmus on siis perele väga tähtis. Austan oma perekonda väga ning pühapäeva õhtul kell 12 läksime siis bussiterminali, ning kõik saatsid mind ära ning sel hetkel tulid isegi pisarad silma kuna lihtsalt ei tahtnud ära tulla, sest tundsin seal end kui pereliikmena! Koju jõudsin siis esmaspäeva hommikul kell 7 ning läksin heitsin kohe magama. See reis ja see seltskond oli super ning unustamatu. Tulemas on võibolla aprillis veel üks reis koos nendega ning kindlasti vahepeal lähen neile Rosariosse külla.
Hommikul kell viis oli siis äratus ning kell kuus istusime pisikesse mikrobussi ning asusime teele. Seega saime magada ainult kuskil kaks tundi. Sõidu teekonna pikkuseks oli kuskil neli tundi. Meiega koos reisisid siis Lynn ja tema ema ning isa, mina, kaks v.õ.p-i saksamaalt ning ühe õpilase õde ning ema, lisaks veel Lynn-i tugiisik ning tema sõbranna. Kokku oli meid kuskil 10. Üheksa naist ning üks isa. Alustasime sõitu ning bussisõidu ajal peaaegu kõik magasime. Kohale jõudsime siis kuskil kell 10 hommikul. Esimene peatus oli tankla, kus saime juua kohvi ning midagi kerget süüa. Peale seda läksime kuskile suurde imeilusasse parki, kus jalutasime ja saime teha fotosid. Peale seda avastasime ja uudistasime uusi kohti. Kuskil kella viie paiku jõudsime siis hotelli. Meie hotell asus täpselt viie minuti kaugusel kesklinnast, mis oli suurepärane, kuna kõik oli mega lähedal. Registreerisime siis end sisse ning käisime pesus ja puhkasime siis natuke. Tubasid oli kaks, ehk siis seitse inimest ühes toas ning kolm inimest teises toas. Uuhh, meil oli õnneks tuba aknavaatega linna poole. Hotell oli iseenesest väga antiikne ja ilus.
Umbes kella seitsme paiku läksime siis uuesti linna peale ja autoga sõitsime umbes 20minutit. Öeldi, et läheme väga ilusasse kohta, aga ma ei osanud ette ka kujutada mis tähendab buenos aireses ilus koht.. Puerto De Madero- Jõudsime siis kohapeale ja mu silmad särasid sel hetkel rohkem kui 10 000 jõulutulukest kokku. Ma pole kunagi nii ilusat vaatepilti näinud ja minu jaoks oli see meeletult ilus. Jalutasime siis seal umbes kaks tundi ning tegime pilte ja rääkisime siis juttu. Peale seda läksime sööma kuna kõik olime suhteliselt näljased. Kuskile restorani me ilmselgeslt ei läinud kuna seal oli kõik vägagi kallis. Seega iganurga peal oli Mac või Burger King ning läksime siis sinna ja sõime oma kõhud täis. Kuskil kell 11 jõudsime hotelli ja kõik olime mega väsinud ning läksime magama.
Teise päeva hommikuks olime siis kõik välja maganud ning kohvi oli joodud ja kõht oli täis. Asusime siis uuele teekonnale. Teine päev oli suhteliselt lebo. Käisime n.ö siis peatänaval kus oli mega palju poode ning üks osake sellest oli isegi hiinalinn, kus kõik kaup oli siis hiinast või jaapanist. Pool päeva shoppasime ning jalutasime ringi. Peale shoppamist käisime läbi hotellist, et jällegi puhata natuke kuna päikene tegi juba oma töö 40-ne kraadiga. Umbes kella viie kuue paiku läksime siis uuesti terve grupiga välja ning sõitsime oma armsa mikrobussiga ringi ning külastasime erinevaid monumente. Pidime ka minema ühele karnevalile aga kui kohale jõudsime siis see just oli läbi saamas...
Buenos Airese kesklinna lähedal on siis üks linna osa kus elavad siis n.ö vaesed ja see linna osa on siis üks ohtlikumaid. Majad mis on täiesti ära lagunenud ning kõik on üksteise otsa ehitatud. Mis tähendab vaesed? mis tähendab ohtlik? Sealsed inimesed ei maksa riigile sentigi. Ei maksa üüri, ei maksa elektrit, vett ega muud. Kindlasti on üksikuid peresid kes maksavad aga mitte kuigi palju. Inimesed ei tööta ega hooli oma lastest ja perekonnast. Vanemad saadavad oma lapsed hommikul linna peale raha kerjama ja kui rahaga tagasi koju ei tulda siis pekstakse läbi. Ja nii käib seal elu igapäevaselt. Lastakse maha igapäevaselt vähemalt kolm inimest, pussitatakse ning pekstakse. Varastatakse kõike mida varastada annab. Sealt piirkonnast isegi autoga on üpriski ohtlik läbi sõita. Meie sõitsime sealt päris lähedalt mööda.
Õhtu poolik möödus rahulikult, lebotasime hotellis ning kes siis midagi tegi. Sel päeva õhtul mõtlesime, et ei lähe kuskile välja sööma vaid teeme siis ise süüa. Nagu ikka koguaeg on põhisöök burgerid ja pizzad siis ka sel õhtul tegime hot doge. Kõik olime kõhud täis söönud ja mina pakkusin siis välja, et läheksime veel natuke linna peale jalutama kes muidugi soovivad. Läksime siis viiekesi veel linna peale jalutama ning külastasime erinevaid poode, jalutasime ringi, tegime pilte ning sõime jäätist.Tagasi hotelli jõudsime umbes kell pool kaks öösel.
Sel hetkel kui ma jalutasin seal ringi siis ma mõtlesin, et mul on oma eluga ikka nii vedanud, mul on kõige hoolivam isa maailmas, kes mulle kõike seda võimaldanud on ja ma olen talle väga tänulik selle üle. Minu tänulikus on talle suurem kui mu õnn kokku. Ilmselgelt ei saa ma mainimata jätta oma kallist ema kes muretseb väga ja ilmselt igatseb mind kõige rohkem kui keegi teine. Ning lisaks mu kallid vennad keda ma meeletult igatsen ja olen väga tänulik ka neile, et nad mind igal hetkel on toetanud või aidanud. Lisaks mu imekallid sõbrad!!! Ma olen kõigile mega tänulik, kes mu ümber on ja kes on mu elu muutnud just selliseks nagu see on, võrratuks! Siin olles ma olen avastanud ennast ja elu igast küljest ning palun kallid kaasmaalased hoidke kõik üksteist ja aidake alati kui vaja. Meil kõigil on ainult üks elu ja me kõik väärime seda.
Kolmanda päeva hommikul ärkasime üless ning sõime hommikusöögi ja kell 10 oli meil välja registreerimine. Pakkisime oma kohvrid ning tegime veel viimased käigud. Külastamata oli meil veel üks koht, keegi midagi osata ei arvanud, kuhu me läheme ja mida me seal teeme. See oli siis n.ö üllatus.. Sõitsime sinna umbes 40min.
La boca-Kõik majad olid värvitud ning graffitiga joonistatud. Ka see koht oli mega ilus. Turiste oli päris palju igalt poolt maailmast. Seal samas oli veel palju poode, mõeldud siis muidugi turistidele. Käisime ja shoppasime siis veel viimased rahad. KÜlastasime ka muuseumit Ning n-ö siis selle inimese kodu, kes oli siis värvinud kõik need majad umbes 50-100 aastat tagasi. Seal oli veel aastast 1956 laevarakkude erinevad esiotsad ning muud laeva osad. See oli päris huvitav kuna kõik oli väga antiikne. Jalutasime veel ringi ning umbes kella nelja paiku hakkasime siis tagasi Rosariosse sõitma. Sõit oli juturohke kuna kõik muljetasime mis meeldis ja kas reis oli ikka hästi organiseeritud.
Jah, meie seltskond oli suurepärane ning siin olles ma ei ole veel end nii õnnelikumalt tundnud kui seal olles. Rosariosse jõudsime umbes kell 9 õhtul ja meil Lynn-iga olid juba plaanid tehtud. Käisime siis ühes klubis. Klubi mis on vabas õhus, mitu erinevat lava ning erinev muusika. Esinema pidi siis Ozuna. Aga kahjuks ei ilmmunud ta kohale. Polnud hullu sest meie saime tantsitud ja nauditud.
Pühapäeva hommikul ärkasime kerge peavaluga üless aga see läks suht kähku üless kuna läksime kohe basseini ujuma ning valmimas oli assado-grill liha. Uuhh, mis saaks veel parem olla. Minu suurim soov oli sel hetkel jääda sinna veel mitmeks päevaks aga pidin jõudma esmaspäevaks koju kuna Sharonil oli Katoliikliku kooli lõpetamine ning see sündmus on siis perele väga tähtis. Austan oma perekonda väga ning pühapäeva õhtul kell 12 läksime siis bussiterminali, ning kõik saatsid mind ära ning sel hetkel tulid isegi pisarad silma kuna lihtsalt ei tahtnud ära tulla, sest tundsin seal end kui pereliikmena! Koju jõudsin siis esmaspäeva hommikul kell 7 ning läksin heitsin kohe magama. See reis ja see seltskond oli super ning unustamatu. Tulemas on võibolla aprillis veel üks reis koos nendega ning kindlasti vahepeal lähen neile Rosariosse külla.
aa, käisime ka jalgpalli suurel väljakul, klubiliiga Boca
Kalmistul
Missiones
Nädal aega peale Buenos airese reisi oli mul tulemas ka järgmine tripp Missioonesesse, hoopis siis kaheksa tundi sõitu põhja poole. Kuid selle eesmärgiks oli siis mitte lihtsalt reis vaid Yfu camp. Kokku oli meid v.õ.p-e sinna kogunenud umbes 15 ja kuus vabatahtliku, kaks nendest olid paraguayst. Kuna Missioones on paraguayle ainult 4h kaugusel siis alati yfukad kutsuvad ka sealt vabatahtlike.
Laager kestis kolm päeva ning toimus väga mahedas kohas. Siit alustasime sõitu siis Steveni, Lynni ja Henriettega. Lynn oli tulnud eelmine päev minu juurde kuna muidu oleks ta pidanud bussiga sõitma kokku umbes 20h. Sõit oli üpriski huvitav kuna naturaalset loodust oli väga palju. Nägime nii mägesid kui peaaegu ka kõrbe. Tegime palju pilte ja rääkisime siis üksteise muredest ja vahvatest hetkedest.
Jõudsime kohale suhteliselt esimestena. Õpilasi oli nii saksamaalt, austriast, hiinast, serbiast jne. Laagri eesmärk oli siis kõik kokku saada ja arutada muresid, kuidas neid lahendada ja kuidas millegagi toime tulla. Kuidas liikuda edasi ja mida muuta paremaks. Seal saime kõik üksteistega väga lähedasteks ning jagasime kõike. Mängisime erinevaid mänge, tegime erinevaid energizereid ja ujusime basseinis. Tegime süüa ning nautisime üksteise seltskonda.
Yfu campid on alati lahedad, alguses ma seda ei taibanud. Arvasin, et on mega igav ning uusi sõpru ei kohta. Kuid tegelikult on kõik vastupidine. Leiad sealt endale isegi parimad sõbrad ning jagad oma muresid teistega mis on veel parem, sest nemad on need kes kuulavad ja aitavad alati. Üldiselt peaaegu kõik vahetusõpilased kogevad samu asju. Muidugi seiklused on erinevad kuid kuidas millegagi toime tulla on ikkagist sama. Sest vahetusõpilasena olles pead sa võtma vastu suuri otsuseid ning tegema suuri samme. Sest sa oled ikkagist üksi. Laager oli minu jaoks suurepärane, õppisin ning kogesin palju uut ja leidsin endale uusi sõpru ning kohtusin ka vanadega. Kõiki juba praegu ma teid igatsen! Lisan siia ühe video lingi. Mille idee oli siis teid kõiki tervitada ning soovida häid pühi. Video tegelikult pidin saatma yfu eestile aga jäin kuupäevadega hiljaks.
Video link:
https://www.youtube.com/watch?v=7AIXGu7qXwk
Jõulud siin pool maakera on hoopiski teistsugused kui meil eestis. Muidugi istutakse perega ja süüakse kõik koos aga peale õhtusööki minnakse siis kas klubisse või kogunetakse küla keskele parki kõik noored ja kuni seal istutakse hommikuni, kutsutud oli dj ning räägitakse ja juuakse siis hommikuni. Kingitused siin ei ole just väga erilised. Isegi sünnipäevaks ei kingita üldiselt midagi.
Meie alustasime perega umbes kell 11 õhtul söömist, sõime muidugi assadot. Kell 12 oli ilutulestik ning siis jagasime kingitusi, mina tegin kõigile midagi. Siis läksime tüdrukutega sättima ja umbes kell pool kaks jõudsime siis meie küla keskele parki. Kokku oli tulnud enamus küla noored ning saime jutustatud kuni hommikuni. Umbes kella kuue paiku hommikul läksime siis sõbra poole ning ujusime veel seal basseinis ning grillisime liha. Pühapäeva õhtuks olime siis suhteliselt laibad kuna keegi ei olnud maganud ja ilmselt läksime siis ka kohe magama.
Aastavahetus möödus siis samuti teistsuguselt. Olime siis ikka oma kodus ning koos perega, õhtusöögiks oli samuti assaado. Kell 12 oli siis ilutulestik aga ilutulestik ei olnud siin nagu on eestis või mujal pool. Ärgem naerge aga tegelikult oli see päris kurb. Siin olid siis paugukad ja muud väikesed ehitised. Lõime kokku shampuse klaasid ning soovisime üksteisele head uut aastat.
Pidime minema koos õdedega teise linna aga ei leidnud transporti, seega jäi minemata. Läksime siis hoopis venna ja ta sõpradega küla keskele parki ning kuulasime muusikat ja rääkisime juttu. Hommiku poole käisime jões ujumas ning ei saa mainimata jätta, et siin jõe vesi on tõeline supp! Vesi on umbes 35kraadi ja tunne oleks nagu mullivannis olles. Uuh, milline nauding. Tagasi koju jõudsime turvaliselt ning kõik oli korras. Minu aastavahetus möödus väga rahulikult, erinevalt eelnevatest aastates.
Pesebre.
Perekond
Kahjuks läks mul telefon puruks ning kaotasin palju pilte... :/ Kuid luban, et lisan teile veel siia palju pilte, et saaksite teada rohkem minu tegevustest.
Ma ei oska hetkel veel öelda, millal tuleb järgmine postitus kuid loodan, et mitte kahe kuuse vahega. Sel reedel on mul tulemas üks festival ning kestab kolm päeva, ei suuda juba ära oodata!
Saadan teile päikest ning kallisid!
Adios amigos!
Ma ei oska hetkel veel öelda, millal tuleb järgmine postitus kuid loodan, et mitte kahe kuuse vahega. Sel reedel on mul tulemas üks festival ning kestab kolm päeva, ei suuda juba ära oodata!
Saadan teile päikest ning kallisid!
Adios amigos!
No comments:
Post a Comment