Minu aasta Argentiinas

AEG LENDAB LINNUTIIVUL

Minu esimesed peaaegu kaks kuud siin kaugel ookeani taga on möödunud täitsa toredalt. Kartsin palju hullemat, kui aus olla. Eestis olles ikka põdesin väga, milline on mu pere ja kuidas ma leian sõpru. Aga aeg läheb ikka väga ruttu, kuna koguaeg on miskit uut ja põnevat teha. Ja seetõttu pole ilmselt jõudnud ka blogi kirjutada. Igapäevaselt olen muidugi mõelnud, et nüüd peaks kirjutama aga siis jälle tuleb midagi vahele. Kui hetkel nüüd mõtlema hakkan siis ei teagi mida kirjutada, kuna selle ajaga siin olles olen kogenud ja õppinud üsna palju.

Alustuseks pean mainima, et keelest saan juba väga palju aru, kui keegi räägib aeglaselt, vastata oskan samuti natuke aga osavalt veel ei räägi. Keelelene vara on üsna suur, üks sõna tähendab mitu erinevat sõna. Minu jaoks on veel arusaamatud eessõnad, kuna neid on palju ja erinevaid.

Räägitakse, et Argentiina on sama arenenud kui Euroopa, on tõesti, kas just majanduselt aga muidu on küll. Riided on siin poole kallimad kui eestis. Eestis ostad sa tavalise särgi viie euroga aga siin saad sa samasuguse 20ne euroga. Normaalseid tavalisi teksapükse alla 50ne euro ei saa. Samuti jalanõud ja muud asjad on siin päris kallid. Söögi hinnad on siin aga odavamad. Nagu ka eelmises postituses mainisin, et liha on siin põhisöök, seda süüakse siin igapäev ja siin on see väga odav. Magusat süüakse siin samamoodi koguaeg, põhilised on saiakesed ja küpsised ning sarnased suupisted. Tšillit ja pipart siin ei sööda kui siis ainult väga väga vähe, ainult soola ja seda ka päris palju. Vahepeal juba arvasin, et saan soola üledoosi. Minu jaoks on see muidugi veits kurb kuna mu pere ei söö isegi pipart aga mulle meeldib meeletult tšillised ja piprased toidud. Aga see pole just suur probleem, saan ka ilma hakkama. :D

Nagu te juba ka teate on minu emal söögiäri, st ta kokkab igapäev ja süüa on meeletult. Nälga ma ei jää, pigem muretsen oma kaalu pärast, et äkki võtan juurde. Kindlasti ka võtan, olen sellega juba arvestanud aga vahetusaastal on see lubatud, kuna nii palju on uusi asju mida tahaks proovida. Samas see siin, on ka minu trump ja pean jälgima mida söön ja mida mitte, seega tuleb enda ja enda keha eest hästi hoolitseda ja tuleb teha sporti.

Kui spordi teemaks juba läks siis, sport on Argentiinas väga tähtis, eriti jalgpall. Mängitakse ka väga palju võrkpalli ja samamoodi on siin erinevad tantsustiilid tähtsad ja vägagi traditsioonilised. Mina käin hetkel jõusaalis, kutsuti mängima ka võrkpalli, aga kuna koolipäevad on üpriski pikad ja väsitavad ning on vaja ka keelt õppida, siis kõike ka teha ei jõua, kuigi tahaks. Aga kui aega on rohkem siis üritan ka ikka mängida. Plaan on minna ka tantsima, kuna tahaks ära õppida ka ladina sammud. Valikuid on palju mida õppida, kuna ladinas on väga palju erinevaid tantsustiile: Cumbia, tango, bachata, lambada, mambo, merengue, rumba, salsa, samba jne. Mainin ka seda, et veebruaris toimub meie külas suur tantsu karneval(Comparsas) kus tantsitakse erinevaid tantse ja võibolla olen ka mina see kes läheb sinna esinema.

KOOL

Koolid ja koolisüsteemid on siin väga erinevad. Minu koolis käib umbes 80 õpilast ning kool on üpriski väike.

Õpin Tehnika ja Elektromehaanika kutsekoolis (Escuela de Educacion Tecnica Profesional Emilio Lorenzo Masat). Tavaliselt Ladina- Ameerikas saab valida ka suuna, mida soovid õppida aga kuna mina elan väikeses külas siis mul ei olnud võimalik suunda valida ja seetõttu õpingi just seda ala. Aga mulle meeldib, jälle midagi uut ja põnevat. Tagasi tulles hakkan muidugi elektrikuks...

Meie, eestlased oleme harjunud õppima siseruumides ja ilma piisava hapnikuta, kuid siin me põhimõtteliselt õpime õues, kuna peaaegu kunagi ei saja ja kui peakski sadama, siis jäävad tunnid ära. IGAL hommikul algavad tunnid rivistusega ja lipu heiskamisega. Kui koolis on 25 põhjuseta puudumist siis pead klassi kordama ja alustama otsast.

Hilineda tundidesse ei tohi ja muidugi telefonid on keelatud. Õpikuid ja töövihikuid pole, on ainult kaustik ja pinal ja mida suurem pinal seda uhkem. Mina tundides üldiselt kopin tähtsamad teemad, kuna tundide teemad on mulle väga võõrad ja keel ei ole veel selge siis ei saa kõigest ka aru. Muul ajal kas õpin keelt või räägime juttu. Koolis käiakse siin rollerite ja jalgratastega muidugi kes soovib võib ka jala. Mina käin kuidas kunagi.

Mainin ka seda, et õpetajad on siin rohkem nagu sulle sõbra eest, viskad nendega nalja ning jagad nendega küpsiseid ja matet. Kui algab vahetund siis klassiruumi keegi ei jää, minnakse mängima võrkpalli/ jalgpalli, ostetakse saiakesi või istutakse niisama. Koolivormiks on siin särk ja pusa, mis on muidugi kohustuslikud. Siinses koolis puudub ka koolitoit, lõunapausil minnakse koju sööma ja koju lastakse täpselt kella pealt, isegi kui on 2 minutit jäänud tunni lõpuni, peab ootama..

PERE & KODU

Perega saan ma väga hästi läbi. Emal kui vaja abi kokkamisega olen alati käpp. Samuti aitan ka koristamisega ja muude tegemistega. Kõigile meeldib siin laulmine. Ema laulab kokates ja õed laulavad duši all. Pean mainima ka seda, et mu ema on olnud koostöös YFU-ga juba viimased viis aastat.

Räägin nüüd natuke ka meie kodukorrast ja kuidas siin kõik toimub ja kuidas kellegi päevad tavaliselt mööduvad. Mina ja Sharon ärkame hommikuti 6.30 igapäevaselt kuna kell 7.15 algab siin juba kool. Tegelikult on täiesti erinev, kuna siin jääb väga palju tunde ära sest ühel päeval on õpetajatel koolitused ja teisel päeval siis midagi muud.

Vanem õde Rocio, ärkab nädala sees igapäevaselt 8.00-8.30 kuna 9.30 peab olema ta juba tööl. Ema ärkab igapäevaselt umbes kell 9.00, kuna siis hakkab ta juba klientidele süüa tegema. Abis käib tal 18-ne aastane tütarlaps Micaela-Mica, kes on ülimalt tore. Isa ja Alexise tööpäev algab samuti 6.30. Kõik on siin väga varajased. Mainin ka, et isegi nädalavahetuseti ärkavad kõik väga vara. Peale pikka päeva minnakse kas trenni, ollakse sõpradega või tehakse muid toimetusi, kuidas kellelgil kunagi on.. Õhtusööki sööme igapäevaselt terve perega kell 22.00-23.00.

Täiesti normaalne on siin magada päeval 1-4 tundi (n.ö iluuni). Minu perekond magab koguaeg päeval ja siis olen mina ja mõtlen mida teha. Kuna mina ei ole harjunud päeval magama siis minu jaoks on see veits imelik aga ma loodan, et varsti harjun ka mina ära.

Iga nädalavahetus, laupäevasel päeval käime me hommikul kella üheksa ajal Avellanelas ja Reqoncuistas, linn mis asub meist umbes 20-25km kaugusel. Seal teeme suuremaid sisse oste tulevaseks nädalaks ja kui vaja kellegil midagi muud osta siis on ka see võimalik.

Nädalavahetused mööduvad kõigil erinevalt, kuidas kunagi. Fiestal käiakse siin laupävasel päeval ja siin on kombeks, et vanemad sõidutavad sind igalepoole, midugi kui on vaja. Aga näiteks öösel kui kell pool kaks läheme fiestale siis viib isa meid alati ära.

MATE

Mate on matepuu ehk kuivatatud lehtedest valmistatud jook, mis on TRADITSIOONILINE Lõuna-Ameerikas, peamiselt Argentiinas, Uruguays, Paraguays, Brasiilias ja Tšiili lõunaosas ning Boliivias. Argentiinas juuakse seda koguaeg ehk igapäevaselt. Matet võib juua nii kuumalt kui külmalt. Suvel juuakse liitrite kaupa igapäevaselt mate terered kuna siis on siin väga palav. Ja matet jagatakse kõigile. Mate caliente- Mate yerba, suhkur ning kuum vesi. Mate terere- Mate yerba, väga palju suhkrut, vesi ja kuidas kunagi lisatakse ka limonaadi.

MUUD TEGEMISED

Alguses oli koguaeg nii, et plaanid tehti sinu eest. Arvasin, et täna ei tee midagi, et lebotan niisama aga siis tuli tegelikult ema ja ütles, aa nüüd läheme linna või õde ütles lähme nüüd parki matet jooma, kõik tuli nii ootamatult kiiresti ja äkiliselt. Minu käest keegi isegi ei küsinud kas tahan minna või ei. Lihtsalt pidin minema, aga see oli tegelikult ka normaalne, kuna ma sel hetkel ei tajunud väga midagi ei keelest ega muudest asjadest. Nüüd juba konsulteeritakse ka minuga, et kuhu miks ja millal.

Siin liigeldakse väga palju jalgrataste ja rolleritega. Täiesti tavaline nähtus on kui rolleri peal istub neli-viis inimest. Üks hommik sõitsime koos õega kooli ja siis meist mööda kihutab vanem naisterahvas kolme lapsega ja nad kõik istuvad ühe rolleri peal.. Hmm egas ei ole ohtlik ju. Pean ka mainima, et autojuhi load maksavad siin vähem kui 100 eurot ja siis mõtlen, et meil Eestis maksab 500 eurot... Kurb aga tõsi!

Kuna lihtsalt nii palju on toimunud kirjutan ma punktide haaval üles need, mis meelde tulevad ja siis lisan pilte.

19.08 oli teine nädalavahetus kus ma olin alles siin veetnud. Laupäevane päev ning siis oli esimest korda kus õde tiris mind endaga kaasa klubisse. Alkoholi siin eriti ei tarbita, ainult klubis ostetakse paar kokteile kui sedagi. Mina ei tarbinud alkoholi ühtegi tilka, kuna ka reeglid ei luba. :) Aga see klubi kus me käisime, oli üllatavalt suur ning ka muusika oli väga mahe. Alguses ehmatasin veits ära kuna turvamehed seisid igalpool, kokku oli seal klubis umbes 20 turvameest. Seda võin ma ka öelda, et bass on siin klubides poole etem kui Eestis. :D

02.09 Käisime õe ja tema inglisekeele klassiga Avellanelas. Käisime vaatamas noorte inglisekeelset etendust ja tegelased olid pärit Usa-st. Mulle see meeldis, kuna naerda sai väga palju. Peale teatrit läksime kuskile n.ö restorani mis oli väga suur. Seal sai mängida nii piljardit kui ka bowlingut. Teisel korrusel asus kino. Pean mainima, et kino ei ole siin üldse populaarne ja seal ei käida kunagi. Olgu, sel hetkel mõtlesin miks? miks? miks? Seal olles siis sõime ning mängisime piljardit ja bowlingut. Kuna sel hetkel olid veel külmakraadid ja majasid ega hooneid ei köeta, siis peale seda mõnusat olemist oli väga mahe juua koos inglise keele õpetajaga kange kohv. Umbes kella kahest läksime kõik oma kodudesse.

04.09 Oli jälle üks tore yfu kohtumine. Käisime linnas nimega Romang(40km) lõuna poole.Kui sinna kohale jõudsime siis läksime kellegi koju ja seal sõime lõunasööki, sinna tuli ka Steven, kes elab muidu Avellanelas. Peale sööki mängisime kaarte ja rääkisime juttu. Umbes kella kahe paiku algas XXI FIESTA DEL IMMIGRANTE. Siis mõtlesime Steveniga, oi kas tõesti see üritus on meile korraldatud? :D olgu olgu, seal nägime ka Henriette, kes elab Romangis. Üritus oli siis immigrantidele ning seal oli väga palju erinevast rahvusest inimesi. Sai tutvuda erinevate kultuuride ja ajalooliste hetkedega. Esineti ja tantsiti erinevates vanusegruppides ning erinevaid stiile, väga kihvt vaatepilt oli. Kohalikke elanikke oli ka väga palju vaatama tulnud. Kella kuue paiku lõppes üritus ning siis seadsime uuesti sammud kodu poole.

11.09 Käisime Las Toscas(40km) põhja poole, campos ehk talus oma sugulaste juures. Sugulased on mul väga toredad ning armsad. Alguses saime üksteisega tuttavaks ja rääkisime juttu ning siis asusime sööma. Peale sööki lebotasime niisama ning siis kes midagi tegi. Talu ümbritsesid suhkrupõllud ning oli ka näha kaugele suhkru tehast. Ümberringi olid ka hobused. Paar tundi hiljem sõitsime kõik koos umbes 20km veel põhja poole, kus asus siis sugulaste maad ja loomad. Buffalod, vacad y torod, ma hetkel veel ei oska seletada kes need täpsemalt on aga torod on vacade emad, seda ma tean. Seal nad tutvustasid mulle ala ning jalutasime ringi. Muidugi ei puudunud ka mate terere ja küpsised. Kui seal olime olnud juba paar tunnikest siis sõitsime tagasi sugulaste juurde. Peale seda läksime pereisa-isa juurde ja tegime ka seal üksteist tuttavaks. Seal pereisa-isa rääkis, et tema vanaema oli itaallanna ja seal oli 150 aastat vana maja. Tõeline iludus ja vaatamisväärsus, kahjuks ma pilti ei saanud teha, kuna telefoni unustasin maha. Aga kui tagasi lähen siis teen ka pilte ja postitan teile vaatamiseks. Peale pikka päeva sõitsime lõpuks koju tagasi. Koju jõudes valmistasime ette õhtusöögi ning peale seda läksime magama, kuna päev oli üpriski väsitav ja kuumarikas. Kraade oli tol päeval ca 37.

17.09 Käisin siiani oma elus kõige ilusamal üritusel. See oli nagu kellegi pulm aga tegelikult 15ne aastase tüdruku sünnipäev.

Proovin siis rääkida täpselt mis toimus ja kuidas. Argentiinas on 15 väga tähtis vanuse number ma ei tea miks aga lihtsalt on. Olgu nii. Kell 21.30 algas sünnipäev, kõik kogunesid ja lõpuks oli inimesi umbes 100. Sünipäev toimus suures spordi hoones mis oli kaunistatud suurte valgete linadega ja muude asjadega. Ühel pool saali istusid Flor-i vanemad ja sugulased ning peretuttavad ja teisel pool saali siis sõbrannad ja sõbrad. Uksest sisse minnes paremat kätt jäi suur tabloo, kus olid nimesildid numbritega, tähendas seda, et pidi otsima oma laua numbri ja minema oma laua juurde. Alguses oli kogunemine ja räägiti juttu ning ettekandjad käisid ringi kandikutega ja pakkusid erinevaid suupisteid. Kell 22.00 saabus Flor oma isaga, kõik me tõusime püsti ja nad kõndisid uksest sisse käevangus ning tulede valgel liikusid koos saali keskele, kõik plaksutasid ning mikrofonimees rääkis ning kerge muusika oli taga. Muidugi Flor nägi välja nagu printsess imedemaal. Suures ja uhkes litritega roosas kleidis. Kui nad olid jõudnud saali keskele siis algas avatants valssiga, peale seda tegid ka tema lähedasemad paar tantsusammu. Peale tantsimist läksid kõik teda õnnitlema. Kui tantsimine ja õnnitlemine oli lõppenud hakati sööma. Ettekandjad serveerisid liha ning kartuleid. Peale söömist, kes soovis läks tantsima ja kes olid niisama. Peale paari tunnist tantsimist serveeriti magustoitu- jäätis karamelli ja šokolaadi täidisega. Samal ajal näidati ka suure ekraani peal videosid Flori lapsepõlvest ja videosid mida ta sõbrad ja sõbrannad olid valmistanud. See hetk oli lihtsalt kirjeldamatu, kuna Flor oli nii õnnelik ja lihtsalt jooksis oma sõbrannade juurde ja kallistasid kõik üksteist. Endalgi tulid pisarad silma, kuna lihtsalt kõik oli võrratult ILUS. Peale seda oli jälle tantsu aeg ning kõik nautisid seltskonda ja olemist. Kell oli saamas umbes üks ning siis oli jälle magusa aeg. Šokolaadi purskkaev maasikate, küpsiste, kommide, saiakeste ja muude asjadega. Mine ja söö palju jaksad. See oli hea aga ka väga magus. Tegevust filmiti koguaeg ja näidati suure ekraani peal. Pärast oli jälle tantsimine ja pildistamine ning kes rääkisid juttu. Peale paari tunnist tantsimist jagati veel torti. Tort oli väga uhke ning suur, neli korrust. Flor süütas küünlad ning see järel soovis soovi ja puhus ära. Tordi kõrvale pakuti ka shampust. Mainin veel kord, et üritust filmiti koguaeg ja näidati suure ekraani peal! Minu jaoks oli see suurepärane ja võrratult ilus sündmus, pole kunagi midagi sellist kogenud! Muidugi oli seal ka baarilett kus baarmenid jagasid kokteile. Meie seltskond lahkus umbes viie aeg hommikul aga sünnipäev kestis veel edasi.

Lõpp kokkuvõtteks mainin veel, et see aeg mil siin olen juba olnud, pole olnud mul ühtegi probleemi ja kõik on olnud ideaalne. Paar päeva tagasi ostsime ära MALUMA kontserdi VIP piletid, mis toimub 4 detsember Corrienteses, paarsada km eemal meie külast. Maluma on Ladina-Ameerika üks populaarsemaid lauljaid.

Eile 21.september algas meil kevad, seega talve võime selja taha jätta. Suvi on lähenemas ning igapäevaselt hakkab olema 30-40kraadi. Suvel on muidugi asi veel hullem, 50kraadi.. Suvevaheaeg on siin detsember, jaanuar ja veebruar.

Kolme päeva pärast ehk 25.09 lähen ma moeshowle!!!!! Aga see ei pidanud väga suur olema, umbes 200-300 inimest. Olen väga elevil!!

Ma loodan, et mainisin tähtsamad asjad ära ja saite midagi huvitavat teada. Nüüdsest üritan ka tihedamini blogi kirjutada. Tsauki tsau ja tervitan teid kõiki teiselt poolt maakera! :)

PILDID- Vabandan, et kõik pildid on segamini, jaurasin nendega 5h.